Eilne päev jääb vist ajusoppi pikaks ajaks ulpima. Lugu, mida tasub kunagi lastelastele rääkida. 😄

Kui mind pildilt vaadata siis ma nagu pailaps. Tegelikult on minus nii palju tahke mida on häbi tunnistada.
Ega eilne päev ei saanud ju ometi erand olla.

Hommik oli ilus ja tulevik tundus päris helge ,ütleme nii. Olin juba eelneval päeval kõik valmis sättinud, et nonii 12.aprill on see päev kus ma alustan uut elu, hakkan blogima ja seda avalikult.
Ei kõlagi kõige mustemalt eks ? Lubage, ma nüüd esitlen teile ennast teise nurga alt.
Tõusin voodist püsti, panin oma võsukesed riidesse ja nii me ratastega lasteaia poole väntama hakkasime.
Jõudsime lasteaeda, hakkas väiksematel kisa pihta.”Emme ma ei saa oma ratast siia panna”, “määääääooo ei taha”.
Kuniks siis, Mattias ennast süldiks viskas ja rattale tagasi nõudis, samal ajal proovisin mina teda sülle haarata ning teise käega ratast püsti hoida.Ütleme, et kui sul on rattal lasteiste taga siis ei ole rattal just kõige parem tasakaal.
Kuidagi saime pusitud, kui jõudsime tuppa. Hakkas pihta mu närvide mäng, kes kõige enam suudab mind endast välja viia.
Lõpuks võitis Mia, ega tal ju käsi otsas pole ja lasteaeda jõudes võiks sama hästi talle mähkme jalga tõmmata, sest ta ei saa riideid seljast, pats on valesti, põrand on märg jne.

Mõtlesin juba, et vau kui hästi see päev ikka algas ja väntasin koju tagasi nägu naerul.
Uksest sisse astudes tulid mind Elsa ja Sofi tervitama, silitasin siis neid ja laususin nagu mõni psühho kassimutt “ootasite mind jaa?Mina teid ka võib-olla”.Selline ma kord olen, musta huumori kastmes, aus närvihaige.

Võtsin oma kaua oodatud läpaka, et see kotti pakkida ning Tikupoisis Janega kohtuda, kui ütlesin kõva häälega
“wtf, ma panin ju su arvuti uuendama, mis nüüd häda on”.Nimelt oli arvuti otsustanud, et lisaks kõigele on tal vaja veel teha ühte uuendust.Mõtlesin, et pole hullu panen siis uuenduse laadima.Kirjutasin ka juba Janele, et läheb veidi kauem ning jõuan tsuti hiljem, kui arvutis vaatas vastu”no space to download”.
Endamisi mõtlesin veel, et no mis no space mul ruumi küll, alles eile tegin tehase algseadmete taastamise, kuhu see arvuti ruum siis kadus?Hakkasin vaatama ja ongi.Kogu 120GB oli kasutatud 114,9GB ja vaba vaid 5,1GB.
Kõik siis vaadatud, et mis siis ruumi võtab, kui leian sellise kausta nagu”OTHER VOLUME IN CONTAINER”.
Mida see ka ei tähendaks…hakkasin googeldama.
Terve nett läbi vaadatud ja kõik järgi proovitud, ei toiminud ükski lahendus.Lõpuks olin juba valmis arvuti aknast välja loopima.
Ütleme viisakalt, et selleks hetkeks olin ma närvivapustuse äärel, sest kell oli juba kümme saamas (olgu mainitud, et pidin selleks kellaks kohal olema).

Kui siis ükshetk vajutasin täiesti suvalist nuppu ja see Other kaust oli kadunud. Oi, minu rõõmu.
Ma olin juba valmis alla anda, et selge jääb ära.Raha on otsas ja uut läpakat ka ei saa.
Kuid näe imet, kõik uuendused tehtud ja blogigi valmis.

Ja see sõnavara mis tuli, ilus.Aplaus mulle, kas ma selle suuga enam süüagi julgen ? 🫣